Valglinnastumine ei näita raugemise märke: kaasaegne taristu laieneb ümber linnade ja nõudlus eeslinnakodude järele kasvab. Aga kumb on etem, kas kaasaegne uusasum või ajalooga alev? Oma mõtteid jagab LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Eesti kinnisvaraturu lähiajaloos on aegu, kui trumpkaartideks oli soodsaim ruutmeetrihind või asukoht Viimsi vallas. Täna on ostjate soovid õnneks mitmekülgsemad ja rafineeritumad. Tallinna ja Tartu külje alla otsivad üha sagedamini kodusid ka jõukama keskklassi nõudlikud pered. Asukoht jääb oluliseks Võimalus iga päev mugavalt linnas tööl käia on oluline, aga mitte enam ainumõeldav. Esiteks seepärast, et vähemalt üleautostunud Tallinna ümbruses ei saa mugavat liiklemist enam pea üheski suunas enesestmõistetavaks pidada. Teiseks näitas juba pandeemia esimene laine väga paljudele tööandjatele, et nad saavad töö tehtud ka ilma, et peaks kõiki töötajaid 40 tunniks nädalas samasse kohta kokku ajama. Võimalus kasvõi kahel päeval nädalas eemalt töötada säästab keskmisele pendelrändajale umbes tööpäeva jagu aega kuus. Ent vähesem pendelrändamine lubab tööinimesel ka kaaluda kodusid pisut kaugemal. Paindlike tööviiside omaksvõtt laiendab tööinimeste jaoks huvipakkuvat piirkonda umbes paarikümne kilomeetri võrra. Transpordi puhul loevad eeskätt minutid, mitte kilomeetrid. Neljarealist kiirteed pidi jõuab ka 30 kilomeetri kauguselt linnapiirini paarikümne minutiga. Selle võrra ulatub Tartu ja Narva suunas Tallinna hinnamõju kaugemale. Pandeemia õppetunnina selgus, et väga palju töid saab tehtud ka igapäevaselt kontoris viibimata. Seetõttu tuleks asukoha «kaugust» hinnata isegi mitte päevase sõiduaja, vaid pigem nädalasega. Kui saad kolmel päeval nädalas kodus töötada, kannatad ka elada pisut kaugemal kui igapäevaselt pendelrändav töötaja. Transpordivõimalused on ostjate jaoks tõesti olulisemate näitajate seas. Ajast, kui meie rongiühendus läks heaks, on näiteks Tallinna mõjuala mööda raudteeääri veninud ca 60 kilomeetrini. Täna kuulub juba Raplagi nende asukohtade hulka, kuhu Tallinnas töötavad inimesed elukohta kaaluvad. Isegi nõuka-aegsed ja tänini trööstitud suvilarajoonid Tallinna läheduses on raudtee lähedusest mõjutatud, korralikumad ja suuremad krundid kallinevad seal kiiresti, aga enamgi torkab silma pakkumise puudus: inimesed hoiavad sealset kinnisvara ning isegi kehva krunti on rongipeatuste ligiduses üsna raske leida. Transpordiühenduse kõrval teine kasvava tähtsusega tegur on elukeskkond. Ostja ei vaata uusasumis enam ainult ruutmeetri hinda, ta vaatab kas maksab kogu elukvaliteedi eest õiglast hinda. See tähendab kättesaadavaid teenuseid, aga ka meeldivat avalikku ruumi, ohutut liikumist nii täiskasvanutele kui lastele, vaba aja võimalusi, ning isegi koha identiteeti. Kui eelmise buumi aegu osteti nii eramuid kui kortereid suuresti ruutmeetrite järgi, siis nüüd pole suurus nii primaarne. Loeb funktsionaalsus ning ümbritsev elukeskkond. Argumendid on ka jõe või mere lähedus, kõrghaljastus või ilus mets. Kuid järjest rohkem loeb ka koha identiteet. Väljakujunenud, tugeva identiteediga koht on palju hinnalisem, kui põllule kerkinud järjekordne Pääsukodukese või Kuldaiakese arendus. Vanas, ajalooga rannakülas elamine, näiteks Neemel või Kaberneemel, on hoopis mainekam kui Maxima logistikakeskuse taga endisel põllumaal, seal on tugevam kogukond ja koha identiteet. Piltlikult öeldes, kui kaks küla asuvad kõrvuti, siis kirikuga külas on krunt kallim. Allikas: Postimees
Tartu vanalinna barokses elamus tulid müüki kümme Tartu kõige eksklusiivsemat korterit. Lutsu 14 asuv 250-aastase ajalooga Kiensi maja saab pärast haridusasutuste ja büroohoonena kasutamist tagasi oma algupärase otstarbe elamuna. «Sellistes majades ostetakse ilusate tubade asemel ajalugu - kui Napoleon Moskvas käis, oli neis tubades suureks kasvanud juba kaks põlvkonda, Kuid see seab ka standardi, sellisesse majja sobib ainult tipptasemel renoveerimine ja premium-taseme korterid», selgitas LVM Kinnisvara Tartu kontori juhataja Philip Saksing.
Räägime, mida silmas pidada ning kuidas toimida, kui on plaanis osta uusarendus, mis alles planeerimisel ning mida füüsiliselt veel olemas polegi - kuidas veenduda, et ostad sobiva asja? Saates räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline maakler Ingmar Saksing, saadet juhib Lauri Leet.
Septembri alguses Tallinna börsi raputanud pensioniraha on leidnud aktiivset kasutust: tagasi on makstud suures koguses laene, on investeeritud börsidele ja on ostetud ka elektroonikat.
https://lvm.ee/wp-content/uploads/2021/09/LVM-KINNISVARA-OU-@Nurgakivi2021-09-18.mp4 LVM maaklerid tutvustasid Jõelähtme golfiradade naabruses asuva, Eesti ühe suurima arendusprojekti koduotsijaile tutvustamist helikopterilt. Rebala muinsuskaitsealal paiknev Jõelähtme Golf Resort elurajoon laiub 175 hektaril ja moodustab viis küla. “Seda koduotsijaga maad mööda läbi ei käiks,” tunnistas LVM Kinnisvara maakler Ilmar Tedremaa. “Pealegi saab nii suurest ja looduskaunist elukeskkonnast aimu vaid kõrgemalt vaadates, kliendiga sõiduteid pidi sõites jääks pilt poolikuks.”
Räägitakse, et kinnisvara on alati hea investeering. Millisesse kinnisvarasse oleksid eksperdid nõus täna oma raha paigutama? Skantoni kinnisvarabüroo maakler Jana Pavlenko investeeriks võimaluse korral kas mõne uuselamurajooni korterisse või väiksema investeerimiskulu ja pikema tootlusperspektiiviga ühe- või kahetoalisse korterisse.
Kinnisvara usku eestlasele annab kinnisvara teatava stabiilsuse ja tagala. Igale elamispinnale on õige hinna korral kuskil ostja või üüriline olemas, on asjatundjad veendunud. Kuidas aga oma jalg üüriäri ukse vahele saada ning investeeringutes edukas olla?
Pärnu kesklinna jõe kaldale kerkiv kaasaegne ja kogukonnakeskne Kalamehe Kvartal moodustab müüki jõudes viiendiku kogu Pärnu korteriturust. "Silmatorkavalt kaasaegne ja kogukonnakeskne elurajoon ei jää ainult Telliskivi ja Aparaaditehase naabrite privileegiks," rõhutas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Kalamehe Kvartal on juba täna loov ja soe kogukond, uued kodud toovad sinna ka kaasaegse elukeskkonna."
https://router.euddn.net/media.kuku.ee/rahajaruutmeetrid/rahajaruutmeetrid20210901.mp3
LVM maaklerid alustavad pühapäevast Jõelähtme golfiradade naabruses asuva, Eesti ühe suurima arendusprojekti koduotsijaile tutvustamist helikopterilt. Rebala muinsuskaitsealal paiknev Jõelähtme Golf Resort elurajoon laiub 175 hektaril ja moodustab viis küla. "Seda koduotsijaga maad mööda läbi ei käiks," tunnistas LVM Kinnisvara maakler Ilmar Tedremaa. "Pealegi saab nii suurest ja looduskaunist elukeskkonnast aimu vaid kõrgemalt vaadates, kliendiga sõiduteid pidi sõites jääks pilt poolikuks."
Õppeaasta lähenedes räägime tudengikorteritest – milliseid kortereid nüüdsel ajal õppeperioodil elamiseks otsitakse ning millised muutused on tudengite soovides läbi aastate toimunud. Küsime, kas praegusel hetkel augusti viimastel nädalatel on sääraseid kortereid veel turult saada või on paremad valikud juba võetud. https://router.euddn.net/media.kuku.ee/rahajaruutmeetrid/rahajaruutmeetrid20210817.mp3
Tänane koduostja on ostuotsustes teadlikum, kui kümme aastat tagasi. Kui kinnisvaraturgu troonivad väikekorterid napsatakse loetud tundidega müügist, siis nõukaaegsete elamispindade müük paraku nii hästi enam ei edene.
Pärnus Esplanaadi tänaval kunagises parteimajas ja muuseumis käib hoogne lammutamine, et nõukogudeaegsesse hoonesse rajada järgmiseks suveks apartementhotell. Maja viiekorruselise osa pisikesed kontorid on tühjaks lõhutud, hoone dolomiitkivist fassaad osaliselt maha võetud ja peagi langevad vana näitusesaali seinadki. Hoone madal osa lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus kahekorruseline hoone. Maja viiekorruseline osa jääb alles ja rekonstrueeritakse ning selle käigus ehitatakse peale üks korrus ehk hoone saab olema kuuekorruseline. Lammutustööd kestavad septembri lõpuni ning jooksvalt algavad ehitustööd. Novira Capital renoveerib Esplanaadi 10 veidi üle viie miljoni euro eest, rajades sinna 60 korteriga hotelli. Hoone avalikku kasutusse mõeldud osale kavandatakse kunsti eksponeerimise ja esitluspinna funktsiooni.
Rannapromenaadi äärde kerkiv 23 korteriga elamu pakub pärnakatele kaasaegset elukeskkonda ning leevendab ka külaliskorterite põuda. A-energiaklassiga pere- ja külaliskorterid looduskaunis kohas kõnetavad nii koduotsijaid kui üüriinvestoreid. «Seetõttu on kolmandik Rannaniidu Kodu kortereid broneeritud või ära ostetud juba loetud nädalatega,» tõdes LVM Kinnisvara vanemmaakler Eve-Mai Kiisler. Rannarajooni, promenaadi äärde kerkivad Rannaniidu Kodud sobivad kaasaegsele nõudlikule inimesele, kes hindab nii miljööd kui liikumisvõimalusi. Miston Capitali rajatav kolmekorruseline hele maja sobitub modernse ja vaoshoitud olekuga rannapiirkonda, pakkudes elanikele kvaliteetsetest materjalidest loodud maitsekaid kodusid. Hoones asub kümme äripinnana registreeritud külaliskorterit ja 13 perekorterit. Tutvu arendusega siin Allikas: Postimees
Pärnus tuli müüki esimene spetsiaalselt jõeäärsesse keskkonda sobitatud kolmest väikesest kortermajast. LVM Kinnisvara maakleri Jane Riidametsa kinnitusel võtavad kesklinna vahetusse lähedusse, Rääma tänavale kerkivad Bremeni Kodud jõeäärsest elukeskkonnast maksimumi. "Pärnu jõe suudme ligidal, promenaadi ääres pole kodukoht, kus ümbrust läbi kitsa korteriakna vaadata," rõhutas Riidamets. "Väikestes, jõerannale sobivates majades on igal kodul kas terrass või suur rõdu, et jõe ääres elamisest parim võtta."
Teises kvartalis purunes Eesti kinnisvaraturu kõigi aegade rekord, kui ostu-müügitehingutes vahetas omanikku 16400 kinnisvaraobjekti ja 1,43 miljardit eurot.
Soomlaste ja rootslaste huvi Eesti kinnisvara vastu vähenes kümne aastaga poole võrra, sest lõunamaade kuurortlinnad konkureerivad skandinaavlaste rahale üha edukamalt, näitab LVM Kinnisvara analüüs.
Soomlaste jaoks on Hispaania ja Portugali kinnisvara soodsam kui Pärnu oma, märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Saksing rääkis Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis ka lähemalt, miks Pärnu kinnisvaraturul jääb suurem osa majadest perekondadesse.
Muhu saarel on müüa talumaja, millel vanust enam kui 150 aastat ja mis on ebaharilik selle poolest, et erinevalt klassikalisest Eesti talumajast ei ole tegu palkehitisega.
Otsides üüriinvesteeringuks korterit Tallinnast väljaspool, tasub vaadata Tartu kolmetoaliste poole, näitab LVM Kinnisvara analüüs. "Tartu ja Pärnu üüriturud on väiksemad ja hooajalisemad, aga üürikorter tasub end Tallinna omast mitu aastat rutem," rõhutas LVM Kinnisvara Tartu osakonna juhataja Philip Saksing. "Oluline on, et ei Pärnu ega Tartu kõige nõutum korter pole kõige tasuvam."
Täna, 15. juunil toimus Pärnus, Papiniidu 68, 70 ja 72 ehitatavale ridamajale nurgakivi panek. Ridamaja ehitus tähistab Pärnus ligi kümnehektarilise rannalähedase elurajooni kõige mereäärsema etapi algust.
Lõpetasime 11. juunil 2021 koostöölepingu Viktor Volkov’ga usalduse kaotuse tõttu.
Raplamaal Purku külas müüakse meie mõistes haruldase arhitektuuriga maja.
Novira Capital rajab Pärnu mereranna lähistele erainvestoritele mõeldud 60 korteriga apartment-hotelli Aparts. Investeeringu kogumaht on üle viie miljoni euro ja hoone valmib 2022. aasta suvel.
Kõige mugavam suvepuhkus on selline, kus sa ei pea mässama maja ja aia eest hoolitsemisega, vaid peatud muretult mugavas korteris, käid ujumas ja õhtul restoranis söömas. Sellepärast otsisimegi teile kokku viis väga hea hinnaga korterit Eesti menukamates suvituspiirkondades.
Suvituskorterid on väga menukad ja Pärnusse tullakse puhkama kauemaks kui varem. Hotellitubade hinda mõjutab ilm, soojadel ja päikesepaistelistel suvepäevadel on see kõrgem. Kuna koroonapiirangute tõttu puhkavad tänavu paljud eestlased kodumaal, on suurenenud huvi suvepealinna korterite lühiajalise üürimise vastu, mis on hinnataset kergitanud.
14. mai keskpäeval Raplas nurgakivi saanud Mahlamäe arendus tähistab uut ajastut Eesti kinnisvaraturul, mil kaasaegne kinnisvaraarendus jõuab suurlinnadest kaugemale.
Eesti kinnisvaraturg õitseb. Tänavu aprillis tehti Eesti korteriturul kokku 2322 ostu-müügitehingut. Kes ostavad kinnisvara ja kas enamus tehingud on pärit IT-sektoris tegutsevatelt inimestelt nagu linna peal räägitakse?
Saates võtame ette viimaste kuude statistilised näitajad kinnisvaraturul ning uurime, kas olukorda saab ka emotsionaalseid hinnanguid kõrvale jättes nimetada ülekuumenemiseks või siiski mitte. Külas on LVM Kinnisvara kutselised maaklerid Ingmar Saksing ning Philip Saksing. https://router.euddn.net/media.kuku.ee/rahajaruutmeetrid/rahajaruutmeetrid20210504.mp3
Jäta oma number - selgitame välja!
