Hoolimata kiirest kinnisvara hinnatõusust ostavad eestimaalased järjest suuremaid kortereid, näitab LVM Kinnisvara analüüs.
Euroopa Liidu, Šveitsi ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikega on üürisuhte sõlmimine lihtne: nemad võivad 90 päeva viibida riigis piiranguteta, pikemaajaliseks viibimiseks on vaja elukoht registreerida. Üürilepingu sõlmimisel kolmandate riikide kodanikega tuleb aga lisaks dokumendi kehtivusele kontrollida ka riigis viibimise aluse kehtivust. Ukraina sõjapõgenikud saavad Eestis ajutise aastaajase kaitse, mis omakorda tähendab, et üürilepingut ei saa nendega pikemaks tähtajaks sõlmida. LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on oluline meeles pidada, et üürilepingut ei tohi sõlmida pikemaks tähtajaks, kui on inimesel Eestis viibimise õigus. Teisisõnu, seadus paneb üürileandjale kohustuse kontrollida üürniku riigis viibimise seaduslikkust. Lisaks tuleb veenduda, et isik ei oleks sanktsioneeritute nimekirjas. See mõjutab antud hetkel eriti just Venemaa kodanikke.
Külas on LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline kinnisvaramaakler Ingmar Saksing, kellega räägime inimeste eelistustest kinnisvaraturul täna: mida otsitakse, millised on trendid ning millised üllatavad tulemused kajastuvad LVM Kinnisvara värskest statistikast?
[caption id="attachment_22326" align="alignnone" width="2000"] Läbi müüdud Leonardo Golfiküla uusarendus Pärnus[/caption] Eelmisel nädalal müüdi Pärnus Leonardo Golfiküla arenduses maha viimane uus korter, mis oli ühtlasi ka viimane uus valmiskorter Pärnu kinnisvaraturul.
Pärnus on müügile tulnud pind, kus veel hiljuti asus paljude jaoks armastatud ökorestoran Mahedik.
Milline roll on naistel kinnisvara ostmisel, mida naised uuelt kodult ootavad ja kuidas kodulaenu saamisega on – saab üksik naine täna samadel alustel laenu nagu näiteks üksik mees, arvestades, et räägime täna endiselt palgalõhest?
Pärnu nõudlikule koduostjale loodud Liiva Kodude arendusest oli tänaseks nurgakivi asetamiseks müüdud või broneeritud juba enam kui pooled korteritest. Pärnu südalinna ajaloolisesse miljöösse sobitatud kaasaegsest kolmekorruselisest elamust saab kodu 20 perele, tänase nurgakivi paneku hetkeks oli saadaval veel kaheksa korterit. "Pärnulikult tagasihoidlik ja väärikas, väga kvaliteetselt ehitatud ning otse mere ja jõe vahel," selgitas Liiva 17 kerkiva elamu müügiedu LVM Kinnisara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Nagu müügitempost näha, valitses selliste kodude järele nõudlus. Ostjate seas on mitmeid tagasipöörduvaid pärnakaid." Miljöösse sobivalt viilkatusega elamut ilmestab puitfassaad ja katuse väljaehitused, puitaknad ja rõdude väljaehitused. Pea kõigil korteritel on rõdu või terrass. Keldrita hoone panipaigad on lahendatud eraldiseisva abihoonega. B-energiaklassiga hoone valmib 2022 aasta detsembris, selle rajab Kahu&Kahu Ehitus OÜ.
Pärnus pandi täna nurgakivi promenaadi äärde kerkivale Bremeni Kodude arendusele.
Elmari hommikujutt on raadio Elmar hommikuprogrammi "Ärka, kaunis maa!" lahutamatu osa. Räägime põnevatest päevakajalistest sündmustest ja anname omapoolse panuse, et päev tuleks asjalik ja positiivne.
Конечно, инвестирование — это прибыльное занятие. Но насколько разумно покупать недвижимость вдали от города, посреди леса? Смотрите, сколько эстонцев купили загородный дом во время пандемии и какие опасности нужно учесть. Ингмар Саксинг, глава LVM Kinnisvara, поделился пояснениями и пищей для размышлений, пишет Elu24. Эксперт по недвижимости Ингмар Саксинг рассказал утренней программе на радио Elmar, что пандемия вызвала скачок на рынке загородных домов. В 2021 году за пределами Таллинна, Тарту и Пярну из рук в руки перешли рекордные 5000 домов и дач общей суммой на 571 миллион евро.
Teisel pandeemia-aastal algas Eestis suur maalekolimine, kui väljaspool suuremaid linnu vahetas omanikku veerandi jagu rohkem maju ja poole rohkem raha kui aasta varem.
Kas üha suurem maapiirkondadesse kolimine on müüt või tegelikkus? LVM kinnisvara tegi tehingustatistikale toetudes asja selgeks.
Aasta esimeses "Raha ja ruutmeetrid" saates võtame LVM Kinnisvara juhatuse liikme ja kutselise maakleri Ingmar Saksinguga kokku 2021. aasta ning toome välja konkreetsed näitajad kui suure kasvu turg läbi tegi. Teiste seas otsime vastuseid küsimustele mis põhjustel toimus korterite erandlik hinnakasv ka väiksemates kohtades üle Eesti ning mis on vedanud maamajade ja äripindade hinnatõusu.
Rekordilistesse kõrgustesse kerkinud elektrihinnad ei ole kinnisvaraturul veel suurt kaost suutnud tekitada. Mis saab aga edasi, juhul kui elektrihinnad ei lange ning toetusmeetmed rakenduvad vaid väikese ja keskmise sissetulekuga inimestele? Kas elektriküttel objektide väärtus langeb ja kas kinnisvaraturul hakatakse eelistama vaid nullenergiamaju? Uurime lähemalt, mida arvavad asjast kinnisvaraspetsialistid.
Koduostu otsust ei tohiks kunagi uisapäisa vastu võtta. Elu tähtsaim tehing nõuab juba eos põhjalikku kaalumist, sest vaid nii võib ennetada tulevikuprobleeme ja säästa tuhandeid eurosid. Koduvahetusega kaasnevatest ohtudest võiks saada pika nimekirja, aga kindlasti see kõik kõikide tehingute puhul ei realiseeru ning koduvahetusega inimeste elukvaliteet peaaegu alati paraneb,» räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Pärnu jõe äärses Uus-Kalamehe kvartalis algasid lammutustööd uue, enam kui 70 korteriga elurajooni rajamiseks. Juba praegu aktiivse kogukonnaga Kalamehe kvartalis valmivad korterid moodustavad müüki jõudes viiendiku kogu Pärnu korteriturust. Arhitekt11 loodud enam kui 70 korterit korterit arvestavad nõudlikuma maitsega koduostja soovidega, ühendades endas privaatsuse, roheluse, jõeääre ja lihtsa ühenduse südalinnaga. Koos korteritega valmivad ka parkimis- ja paadikohad.
Maa-ameti statistika järgi kasvasid mullu kruntide, majade ja suvilate tehinguarvud ja hinnad kiiremini kui korterite puhul. Inimeste tungi maale kolida on täheldanud nii maaklerid kui vallaametnikud.
Arendaja alustas Pärnu külje all Sindis Eesti esimese ühisarendusena valmiva elamupiirkonna ehitust.
KV.EE kinnisvara podcast’i. Podcast’i 23. episoodis räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing uute korterite broneerimislepingutest ja võlaõiguslikest müügilepingutest taganemisest, korterite muutvate hindadega hinnastamisest ja soovitustest elamispindade turu osalistele. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. [video width="1280" height="720" mp4="https://lvm.ee/wp-content/uploads/2021/12/023-KV.EE-kinnisvara-podcast-Tonu-Toompark-ja-Ingmar-Saksing-2021-12-16-1.mp4"][/video]
Detsembri keskel saab nurgakivi Pärnu rannapromenaadi äärde kerkiv ülisäästlik Rannaniidu Kodude elurajoon. Rannaniidu Kodude arenduses müüdi või broneeriti enam kui pooled korterid juba enne nurgakivi asetamist. "Kliendile on turvalisem osta kodu arenduses, kus ehitus juba käib," selgitas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Paljude kavandatud arenduste puhul, kus töö veel ei käi, toob ehitushindade kiire kasv ilmselt kaasa arenduse teadmata ajaks ootelepanemise."
Munalaiu sadamast kilomeetri kaugusel on müüa tükk maapealset paradiisi. Merega piirnevalt kinnistult, üldpinnaga 15 238 ruutmeetrit, leiab kahekorruselise rookatusega palkmaja. 2002. aastal ehitatud maja on asub kunagise linnujaama territooriumil ning vahetab omanikku 63 000 euroga.
Saates räägime eelkõige uusarenduse ostuprotsessil eksisteerivast ohust, et kiire hinnatõusu tingimustes võib arendaja sõlmitud lepingust taganeda, kokkulepitud trahvi tasuda ning müüa valmiva, ent kallineva kinnisvara juba kõrgema hinnaga uuele ostjale. Miks on arendajatel kiusatus nii käituda ning kuidas ostjana seda riski maandada.
Kinnisvaraturul läheb kaubaks kõik, mida pakutakse. Ja pakkumist jagub, niisamuti nagu nõudlustki. Kes aga on see nõudleja ehk tänane koduostja? Kas pigem noor, kes ostab oma esimese kodu, või hoopis pere, kes kolib väiksemalt pinnalt suuremale? Või äkki vanaema, kes loobub maamajast ja kolib linnakorterisse elusügist nautima?
Kiire ehitus- ja müügihindade kasvu tõttu võivad mõned kinnisvaraarendajad hakata koduostjate broneerimislepinguid tühistama, hoiatab LVM Kinnisvara."Tänases turuolukorras kaitseb koduostja huve kõige paremini võlaõiguslik kokkulepe ehk notariaalne müügileping," rõhutas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Samamoodi tuleks hoolega üle lugeda ka lepingust taganemise punkt, mida tavaliselt peetakse pigem teoreetiliseks."
Tänane kinnisvaraturg pulbitseb nagu nõiakatel. Kord räägitakse buumist, siis jälle, et buumi ei ole. Järgmiseks tulevad trepikojaoksjonid, enam- ja ülepakkumised. Ostetakse kõike, mis turule tuleb, küll oma elamistingimuste parandamiseks, küll pika- või lühiajalise üürimise eesmärgil kasutamiseks. Oma panuse – mitte küll teab mis märkimisväärse, kuid siiski – on andnud ka pangast vabanenud pensioniraha.
Privaatsete maamajade ja suurte kruntidega suvilate vastu on huvi olnud nii suur, et mõnel pool pole midagi enam müüa. Tavaliselt toimub suvilate ja maakodude ost-müük suvel, kuid LVM Kinnisvara maakler Ats Rääk mainis, et suvilaid müüakse ka sügisel, kui on plaan seda järgmisel aastal mitte kasutada. „Kinnisvara müüakse, kui see on muutunud koormaks ja on vaja kuludest vabaneda. Kui suvilat on suvi läbi müüdud, siis nende hinda langetatakse,” ütles Rääk. Nüüd sügisel ongi käes see aeg, kui läheb ka „seisnud kaup”. Räägu sõnul on suur ostuhuvi privaatsemate maamajade vastu ja suuremate kruntidega suvilate vastu. Ta arvas, et ajal, kui tulevik on ebakindel, ettearvamatu ja koroona ei kao, saab müüa, sest hinnad on head ja tahetakse ka osta, sest tundub, et maa väärtus tõuseb. Allikas: Postimees
Ehituse alguseks leidsid Pärnu rannapromenaadi äärde kerkivas ülisäästlikus elurajoonis ostja juba pooled korterid.
Saates räägime kruntidest ja kinnistutest ning nendele eluhoonete ehitamisest. Veidi üllatuslikult on sügis maatükkide ostmiseks sobiv aeg ning saatekülaline, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing selgitabki, miks see nii on ning annab ka üldisi juhtnööre, mida kinnistute ostmisel silmas pidada.
Jäta oma number - selgitame välja!
