Teisel pandeemia-aastal algas Eestis suur maalekolimine, kui väljaspool suuremaid linnu vahetas omanikku veerandi jagu rohkem maju ja poole rohkem raha kui aasta varem.
Kas üha suurem maapiirkondadesse kolimine on müüt või tegelikkus? LVM kinnisvara tegi tehingustatistikale toetudes asja selgeks.
Aasta esimeses "Raha ja ruutmeetrid" saates võtame LVM Kinnisvara juhatuse liikme ja kutselise maakleri Ingmar Saksinguga kokku 2021. aasta ning toome välja konkreetsed näitajad kui suure kasvu turg läbi tegi. Teiste seas otsime vastuseid küsimustele mis põhjustel toimus korterite erandlik hinnakasv ka väiksemates kohtades üle Eesti ning mis on vedanud maamajade ja äripindade hinnatõusu.
Rekordilistesse kõrgustesse kerkinud elektrihinnad ei ole kinnisvaraturul veel suurt kaost suutnud tekitada. Mis saab aga edasi, juhul kui elektrihinnad ei lange ning toetusmeetmed rakenduvad vaid väikese ja keskmise sissetulekuga inimestele? Kas elektriküttel objektide väärtus langeb ja kas kinnisvaraturul hakatakse eelistama vaid nullenergiamaju? Uurime lähemalt, mida arvavad asjast kinnisvaraspetsialistid.
Koduostu otsust ei tohiks kunagi uisapäisa vastu võtta. Elu tähtsaim tehing nõuab juba eos põhjalikku kaalumist, sest vaid nii võib ennetada tulevikuprobleeme ja säästa tuhandeid eurosid. Koduvahetusega kaasnevatest ohtudest võiks saada pika nimekirja, aga kindlasti see kõik kõikide tehingute puhul ei realiseeru ning koduvahetusega inimeste elukvaliteet peaaegu alati paraneb,» räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Pärnu jõe äärses Uus-Kalamehe kvartalis algasid lammutustööd uue, enam kui 70 korteriga elurajooni rajamiseks. Juba praegu aktiivse kogukonnaga Kalamehe kvartalis valmivad korterid moodustavad müüki jõudes viiendiku kogu Pärnu korteriturust. Arhitekt11 loodud enam kui 70 korterit korterit arvestavad nõudlikuma maitsega koduostja soovidega, ühendades endas privaatsuse, roheluse, jõeääre ja lihtsa ühenduse südalinnaga. Koos korteritega valmivad ka parkimis- ja paadikohad.
Maa-ameti statistika järgi kasvasid mullu kruntide, majade ja suvilate tehinguarvud ja hinnad kiiremini kui korterite puhul. Inimeste tungi maale kolida on täheldanud nii maaklerid kui vallaametnikud.
Arendaja alustas Pärnu külje all Sindis Eesti esimese ühisarendusena valmiva elamupiirkonna ehitust.
KV.EE kinnisvara podcast’i. Podcast’i 23. episoodis räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing uute korterite broneerimislepingutest ja võlaõiguslikest müügilepingutest taganemisest, korterite muutvate hindadega hinnastamisest ja soovitustest elamispindade turu osalistele. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. [video width="1280" height="720" mp4="https://lvm.ee/wp-content/uploads/2021/12/023-KV.EE-kinnisvara-podcast-Tonu-Toompark-ja-Ingmar-Saksing-2021-12-16-1.mp4"][/video]
Detsembri keskel saab nurgakivi Pärnu rannapromenaadi äärde kerkiv ülisäästlik Rannaniidu Kodude elurajoon. Rannaniidu Kodude arenduses müüdi või broneeriti enam kui pooled korterid juba enne nurgakivi asetamist. "Kliendile on turvalisem osta kodu arenduses, kus ehitus juba käib," selgitas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Paljude kavandatud arenduste puhul, kus töö veel ei käi, toob ehitushindade kiire kasv ilmselt kaasa arenduse teadmata ajaks ootelepanemise."
Munalaiu sadamast kilomeetri kaugusel on müüa tükk maapealset paradiisi. Merega piirnevalt kinnistult, üldpinnaga 15 238 ruutmeetrit, leiab kahekorruselise rookatusega palkmaja. 2002. aastal ehitatud maja on asub kunagise linnujaama territooriumil ning vahetab omanikku 63 000 euroga.
Saates räägime eelkõige uusarenduse ostuprotsessil eksisteerivast ohust, et kiire hinnatõusu tingimustes võib arendaja sõlmitud lepingust taganeda, kokkulepitud trahvi tasuda ning müüa valmiva, ent kallineva kinnisvara juba kõrgema hinnaga uuele ostjale. Miks on arendajatel kiusatus nii käituda ning kuidas ostjana seda riski maandada.
Kinnisvaraturul läheb kaubaks kõik, mida pakutakse. Ja pakkumist jagub, niisamuti nagu nõudlustki. Kes aga on see nõudleja ehk tänane koduostja? Kas pigem noor, kes ostab oma esimese kodu, või hoopis pere, kes kolib väiksemalt pinnalt suuremale? Või äkki vanaema, kes loobub maamajast ja kolib linnakorterisse elusügist nautima?
Kiire ehitus- ja müügihindade kasvu tõttu võivad mõned kinnisvaraarendajad hakata koduostjate broneerimislepinguid tühistama, hoiatab LVM Kinnisvara."Tänases turuolukorras kaitseb koduostja huve kõige paremini võlaõiguslik kokkulepe ehk notariaalne müügileping," rõhutas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Samamoodi tuleks hoolega üle lugeda ka lepingust taganemise punkt, mida tavaliselt peetakse pigem teoreetiliseks."
Tänane kinnisvaraturg pulbitseb nagu nõiakatel. Kord räägitakse buumist, siis jälle, et buumi ei ole. Järgmiseks tulevad trepikojaoksjonid, enam- ja ülepakkumised. Ostetakse kõike, mis turule tuleb, küll oma elamistingimuste parandamiseks, küll pika- või lühiajalise üürimise eesmärgil kasutamiseks. Oma panuse – mitte küll teab mis märkimisväärse, kuid siiski – on andnud ka pangast vabanenud pensioniraha.
Privaatsete maamajade ja suurte kruntidega suvilate vastu on huvi olnud nii suur, et mõnel pool pole midagi enam müüa. Tavaliselt toimub suvilate ja maakodude ost-müük suvel, kuid LVM Kinnisvara maakler Ats Rääk mainis, et suvilaid müüakse ka sügisel, kui on plaan seda järgmisel aastal mitte kasutada. „Kinnisvara müüakse, kui see on muutunud koormaks ja on vaja kuludest vabaneda. Kui suvilat on suvi läbi müüdud, siis nende hinda langetatakse,” ütles Rääk. Nüüd sügisel ongi käes see aeg, kui läheb ka „seisnud kaup”. Räägu sõnul on suur ostuhuvi privaatsemate maamajade vastu ja suuremate kruntidega suvilate vastu. Ta arvas, et ajal, kui tulevik on ebakindel, ettearvamatu ja koroona ei kao, saab müüa, sest hinnad on head ja tahetakse ka osta, sest tundub, et maa väärtus tõuseb. Allikas: Postimees
Ehituse alguseks leidsid Pärnu rannapromenaadi äärde kerkivas ülisäästlikus elurajoonis ostja juba pooled korterid.
Saates räägime kruntidest ja kinnistutest ning nendele eluhoonete ehitamisest. Veidi üllatuslikult on sügis maatükkide ostmiseks sobiv aeg ning saatekülaline, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing selgitabki, miks see nii on ning annab ka üldisi juhtnööre, mida kinnistute ostmisel silmas pidada.
Arendajad valisid Pärnu jõe ääres arenevasse loomelinnakusse uusi kodusid projekteerima rohkelt auhinnatud arhitektuuribüroo Arhitekt11.
Saates heidame pilgu kolmanda kvartali tulemustele kinnisvaraturul. Võrdleme värskeid arve eelnenud perioodide omadega ning võtame kokku viimasel ajal turul toimunud trendid, rääkides muu hulgas ka piirkondadest ja üüriturust.
Räägime, mida silmas pidada ning kuidas toimida, kui on plaanis osta uusarendus, mis alles planeerimisel ning mida füüsiliselt veel olemas polegi - kuidas veenduda, et ostad sobiva asja? Saates räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline maakler Ingmar Saksing, saadet juhib Lauri Leet.
Septembri alguses Tallinna börsi raputanud pensioniraha on leidnud aktiivset kasutust: tagasi on makstud suures koguses laene, on investeeritud börsidele ja on ostetud ka elektroonikat.
Räägitakse, et kinnisvara on alati hea investeering. Millisesse kinnisvarasse oleksid eksperdid nõus täna oma raha paigutama? Skantoni kinnisvarabüroo maakler Jana Pavlenko investeeriks võimaluse korral kas mõne uuselamurajooni korterisse või väiksema investeerimiskulu ja pikema tootlusperspektiiviga ühe- või kahetoalisse korterisse.
Pärnu kesklinna jõe kaldale kerkiv kaasaegne ja kogukonnakeskne Kalamehe Kvartal moodustab müüki jõudes viiendiku kogu Pärnu korteriturust. "Silmatorkavalt kaasaegne ja kogukonnakeskne elurajoon ei jää ainult Telliskivi ja Aparaaditehase naabrite privileegiks," rõhutas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Kalamehe Kvartal on juba täna loov ja soe kogukond, uued kodud toovad sinna ka kaasaegse elukeskkonna."
https://router.euddn.net/media.kuku.ee/rahajaruutmeetrid/rahajaruutmeetrid20210901.mp3
Tänane koduostja on ostuotsustes teadlikum, kui kümme aastat tagasi. Kui kinnisvaraturgu troonivad väikekorterid napsatakse loetud tundidega müügist, siis nõukaaegsete elamispindade müük paraku nii hästi enam ei edene.
Pärnus Esplanaadi tänaval kunagises parteimajas ja muuseumis käib hoogne lammutamine, et nõukogudeaegsesse hoonesse rajada järgmiseks suveks apartementhotell. Maja viiekorruselise osa pisikesed kontorid on tühjaks lõhutud, hoone dolomiitkivist fassaad osaliselt maha võetud ja peagi langevad vana näitusesaali seinadki. Hoone madal osa lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus kahekorruseline hoone. Maja viiekorruseline osa jääb alles ja rekonstrueeritakse ning selle käigus ehitatakse peale üks korrus ehk hoone saab olema kuuekorruseline. Lammutustööd kestavad septembri lõpuni ning jooksvalt algavad ehitustööd. Novira Capital renoveerib Esplanaadi 10 veidi üle viie miljoni euro eest, rajades sinna 60 korteriga hotelli. Hoone avalikku kasutusse mõeldud osale kavandatakse kunsti eksponeerimise ja esitluspinna funktsiooni.
Rannapromenaadi äärde kerkiv 23 korteriga elamu pakub pärnakatele kaasaegset elukeskkonda ning leevendab ka külaliskorterite põuda. A-energiaklassiga pere- ja külaliskorterid looduskaunis kohas kõnetavad nii koduotsijaid kui üüriinvestoreid. «Seetõttu on kolmandik Rannaniidu Kodu kortereid broneeritud või ära ostetud juba loetud nädalatega,» tõdes LVM Kinnisvara vanemmaakler Eve-Mai Kiisler. Rannarajooni, promenaadi äärde kerkivad Rannaniidu Kodud sobivad kaasaegsele nõudlikule inimesele, kes hindab nii miljööd kui liikumisvõimalusi. Miston Capitali rajatav kolmekorruseline hele maja sobitub modernse ja vaoshoitud olekuga rannapiirkonda, pakkudes elanikele kvaliteetsetest materjalidest loodud maitsekaid kodusid. Hoones asub kümme äripinnana registreeritud külaliskorterit ja 13 perekorterit. Tutvu arendusega siin Allikas: Postimees
Pärnus tuli müüki esimene spetsiaalselt jõeäärsesse keskkonda sobitatud kolmest väikesest kortermajast. LVM Kinnisvara maakleri Jane Riidametsa kinnitusel võtavad kesklinna vahetusse lähedusse, Rääma tänavale kerkivad Bremeni Kodud jõeäärsest elukeskkonnast maksimumi. "Pärnu jõe suudme ligidal, promenaadi ääres pole kodukoht, kus ümbrust läbi kitsa korteriakna vaadata," rõhutas Riidamets. "Väikestes, jõerannale sobivates majades on igal kodul kas terrass või suur rõdu, et jõe ääres elamisest parim võtta."
Jäta oma number - selgitame välja!
