LVM Kinnisvara: kinnisvaramaakleri 10 salasoovi kinnisvaraostjana

Anniki Leppik 16. mai 2011
LVM Kinnisvara: kinnisvaramaakleri 10 salasoovi kinnisvaraostjana

Kinnisvaramaaklerina turul ostja rollis olles jäävad silma mitmed esmapilgul pisikesed, kuid reaalsuses märkimisväärsed detailid, mis võivad oluliselt mõjutada tehingu toimumist või toimumata jäämist - olenemata sellest, kas potentsiaalne klient on kinnisvarasektori telgitagustega kursis või ei. Maakler vastab telefonile kohe või helistab tagasi - kliendi esmane soov objekti kohta lisainfot saada põhineb tavaliselt esmaemotsioonil, ehk ta eeldab, et saab oma küsimustele kiirelt vastused. Maakler vastab telefonile ka laupäeval ja pühapäeval - suur osa inimesi on nädala sees tööga hõivatud ja eelistab huvipakkuvate objektidega tutvuda vabadel päevadel. Kui maakler nädalavahetusel ei tööta, võiks selle kohta kinnisvarakuulutustes olla märge. Maakler vastab e-mailile või pakkumisele tööpäeva jooksul - harvad pole juhud, kui vastust ei tule ka hiljem. Maakler on valmis korterit/maja näitama samal päeval - kui korter/maja on müügiperioodil kasutuses, võiks elanikega olla kokkulepe näiteks kindlate kellaaegade osas, millal objektiga saab tutvuda. Maakler teab korteri/maja kohta kõike - kas ühistu plaanib suuremaid remontöid, on torud vahetatud või on ühistul võetud renoveerimislaen Maakler tunneb hästi linna/piirkonda - ehk teab ka seda, kus asub lähim kauplus, kool, vaba aja veetmise võimalused ja muu oluline, mis piirkonnale väärtust lisab. Maakler teab teiste maaklerite pakkumisi - sest klient teab neid niikuinii. Kui samas majas müüakse kahte sarnast korterit märkimisväärse hinnavahega, on hea osata selgitada, millest erinevus tuleneb. Maakleri pakkumised leiab kõigist suurematest kinnisvaraportaalidest - kliendil on oma eelistused, kust infot otsida, tavaliselt 1-2 kohta. Maakleri poolt suuliselt või kirjalikult esitatud info on tõene - ruutmeetreid saab kontrollida avalikest registritest, vaid vaatamise vaev! Ostuotsuse korral saaks maja või korteri osta tõrgeteta - ehk maakler teab, kes on objekti omanik ja kas sellel võib olla müüki takistavaid või venitavaid piiranguid (pärandvara, ühisvara vms). Kinnisvaramaaklerina turul ostja rollis: Ingmar Saksing

LVM Kinnisvara: välismaalastega viimase hetke tehinguid ei tehta

Anniki Leppik 5. mai 2011
LVM Kinnisvara: välismaalastega viimase hetke tehinguid ei tehta

Suve saabudes (aga ka aasta-aastalt järjest enam muul ajal) kasvab see osa tehingutest, mis on seotud välismaal viibivate klientide ja välismaalastega. Tehingu, kus üks osapooltest on välismaalane või kus on vajalik välismaalt saadetud dokumentide kasutamine, eeldab peaaegu alati tõendit, et välja antud dokument on ehtne, mis võib oluliselt pikendaga tehinguni jõudmise aega. Enam kui 100 riigi puhul kinnitatakse dokumente apostilliga. Apostill (apostille) on dokument, millega kinnitatakse, et välja antud avalik dokument on väljastatud nõuetekohaselt. Apostilliga saab kinnitada dokumente riikides, mis on ühinenud apostillikonventsioongia või seda tunnustanud. Vt ühinenud riikide loetelu. Riikides, mis ei ole apostillikonventsiooniga liitunud, legaliseeritakse dokumente välisministeeriumis. Erandina ei vaja apostilli ega legalisatsiooni Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu ja Poola dokumendid. Nendel riikidel on Eestiga sõlmitud õigusabilepingud. Dokumendid, mis vajavad kinnisvaratehingutes apostilli või legalisatsiooni: Volikirjad Sünnitunnistused Abielutunnistused Abielulahutustunnistused Surmatunnistused Nimemuutmistunnistused Perekonnaseisuakti ärakirjad Tõend perekonnaseisu kohta Kohtu- ja notariaaldokumendid Väljavõtted äriregistrist Arvestades info ja dokumentide liikumise kiirust, bürokraatia suurust, vastuvõtupäevasid ja -aegasid, võib julgelt väita, et seda liiki tehingute ette valmistamine, kui sellega hakatakse tegelema alles ostja leidmisel, võtab poole rohkem (kui mitte kauem) aega! LVM Kinnisvara: välismaalased tunnevad huvi mereäärsete kinnistute vastu

LVM Kinnisvara: jälle algab kõik, algab uuesti – Tallinn 2011

Ingmar Saksing 2. mai 2011
LVM Kinnisvara: jälle algab kõik, algab uuesti – Tallinn 2011

KinnisvaraEkspress esitas meile samad küsimused Tallinna, Pärnu ja Kuressaare vaatenurgast. Tallinna osas vastas Indrek. Aasta 2011 tundub majanduses juba tõusuaastana. Kas muudatusi on märgata ka uute korterite turul? Muutused kinnisvaraturul ei toimu kiiresti. Majandus võib olla küll tõustuteel, kuid suurt rolli mängivad sealjuures pankade laenupakkumised erasektorile. Hea meel on tõdeda, et pankade laenuandmissoovi on taas tunda ja seeläbi võib ennustada ka turu võimalikku tõusu. Kui selle aasta esimesel poolel moodustasid kaks kolmandikku klientidest välismaalased, siis kevade tulekuga on ka Eesti inimesed hakanud rohkem kodu soetamisele või vahetamisele mõtlema. Kindlasti võib täheldada nõudluse suurenemist uute korterite vastu, eriti kesklinna piirkonnas. Mida klient aastal 2011 eelistab? Eelistatud on juba valminud või valmivad korterelamud. Kliendile on väga tähtsad ka korteri võimalikud ülalpidamiskulud ning parkimiskohtade ja panipaiga olemasolu. Millised on suuruselt ja materjali kvaliteedilt enim nõutavamad korterid? Välismaalased eelistavad 2toalisi, mille suurus jääb 45-60 m2 vahele. Eelkõige soetatakse kortereid eesmärgiga anda need üürile ning lootuses, et kinnisvarahindade tõus viie aasta perspektiivis lubab korteri kasumiga maha müüa. Meil on pakkumises 3-4toalised korterid Hobujaama 10 majas. Kindlalt võib väita, et huvi suuremate korterite vastu on tõusuteel. Paljud ostussooviga inimesed on kohalikud, kes tahavad oma praeguse 2toalise suurema vastu vahetada. Korteri ja korterelamu ehituskvaliteet on siinjuures vaat et kõige tähtsam. Kliendid on muutunud teadlikumaks ja eelistavad arendajaid, kes on hoolitsenud hoone kvaliteedi eest. Millised on teie firma lähiaja uued projektid ja arengusuunad? Praegu müüme kesklinnas kahte uut kortermaja, milles on kokku üle 30 korteri - Juhkentali 15 ja Hobujaama 10. Uutest projektidest mainiksin veel arendused ja kinnistute müügi Keilas Sopsu- Tooma ning Kosel Koseveski elamurajoonis. Plaanime hakata kinnistute huvilistele pakkuma n-ö täisteenust: võimalust valida endale sobiv juba valmis majaprojektide hulgast ja tellida ka ehitusteenus meie partneritelt. LVM Kinnisvara: huvi suuremate korterite vastu on tõusuteel

LVM Kinnisvara: jälle algab kõik, algab uuesti – Saaremaa 2011

Ingmar Saksing 29. apr. 2011
LVM Kinnisvara: jälle algab kõik, algab uuesti – Saaremaa 2011

KinnisvaraEkspress esitas meile samad küsimused Tallinna, Pärnu ja Kuressaare vaatenurgast. Saaremaa osas vastas Heidi. Aasta 2011 tundub majanduses juba tõusuaastana. Kas muudatusi on märgata ka uute korterite turul? Kuressaare korteriturul on uusi korterelamuid vähe. Need, mis müügis, leiavad ostjad visalt, sest hinnaklass on jäänud ikka üsna kõrgeks. Samuti pole lähiajal teada uute arenduste alustamist. Järelturu korterite pakkumine on keskmiselt kõrgem ja ostjatel nende seast lai valikuvõimalus, vastavalt siis sobivale hinnaklassile ja kvaliteedile. Mida klient aastal 2011 eelistab? Alati on eelistatud Kuressaare kesklinna piirkond, seda näitab ka ostjaskonna huvi nende korterite vastu sel aastal. Samuti huvitutakse lossipargi ja spaade läheduses paiknevatest ja ruumilahenduse poole pealt omanäolistest korteritest. Mainimata ei saa jätta ka linnalähedasi hoonestatud kinnistuid, sest paljud eelistavad elada linnakorteri asemel maal. Küsitakse renoveerimist vajavaid vanu talumaju (seda nii suvilaks kui ka aastaringseks elamiseks), väljastpoolt Saaremaad tulnutele pakuvad huvi enamjaolt suvituseks sobivad eramud. Millised on suuruselt ja materjali kvaliteedilt enim nõutavamad korterid? Ikka kesklinna piirkonnas paiknevad 2-3toalised korterid. Alati on huvi pakkunud ka ahiküttega korterid, seda põhjusel, et ära jäävad talvised küttearved ja puuküttega saab oma väljaminekuid ise reguleerida. Tihti on sellistel majadel oma väike privaatne õueala, kus on ehk väike grillinurk, pisike peenramaa ja lastel võimalus turvaliselt mängida. Korter Kuressaares

LVM Kinnisvara: 8 soovitust suvekodu ostjale

Ingmar Saksing 18. apr. 2011
LVM Kinnisvara: 8 soovitust suvekodu ostjale

Suvi läheneb mõnusalt kiiresti ja just nüüd on parim aeg alustada maakodu otsingutega. Mida aga tuleks maakodu otsides lisaks asukohale ja hinnale silmas pidada? Alljärgnevalt 8 head nõuannet: Enne ostu tutuvu valla üldplaneeringuga - nii saad täpselt teada, kas piirkonda on planeeritud ehitada tuuleparke või jõusöödatehaseid. Hoonestamata kinnistute puhul vali ainult nende vahel, kus on kehtestatud detailplaneering - ilma detaiplaneeringuta kinnistute ostmine jäta julgetele ja põnevust otsivatele ostjatele Tuleks uurida, kui palju läheb maksma liitumine elektrivõrguga - teatud juhtudel võib see maksta rohkem kui kinnistu ise. Küsida tuleks, kui palju maksab kaevu rajamine - võib selguda, et salvkaevu vesi ei kõlba juua ja puurkaevu rajamiseks ei saa luba. Kontrolli, kas kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt - või veel parem, kas on seatud vastav servituut. Hoonestatud kinnistute puhul kontrolli, kas hoone on arvel ehitisregistris ning seda, kas see vastab registri andmetele - seaduspärastamine võib olla võimatu või maksta tuhandeid. Kui plaanis on osta ainult tühi krunt ja soov hakata ehitama, tuleb veenduda, et tegu on elamumaaga - teiste sihtotstarvete puhul võib tulla probleeme. Teatud alade puhul peab lihtsalt teadma, et seadusest tulenevalt võib riigil olla kinnisasja suhtes ostueesõigus - mitte et suurt midagi selles osas ette võtta saab, vaid et suurte kulutustega ei tasu enne 2 kuu möödumist alustada. Eelnevat järgides on suvekodu soetamine puhas rõõm ja ei teki piirangutega probleeme! Unistuste suvekodu on kena palkmaja, mille terrassilt saab teed juues merd vaadata

LVM Kinnisvara: leiame ostja 15 päevaga!

Ingmar Saksing 13. apr. 2011
LVM Kinnisvara: leiame ostja 15 päevaga!

Kinnisvaraturg ei ole see, mis ta oli 3 .. 4 aastat tagasi! Ostjaid ei ole! Pangad ei anna kinnisvara ostuks laenu! Müügiperioodid on pikad! Tänane tegelikkus ei ole mustvalge - tehinguid toimub, ostjad saavad laenu ja mõistiku hinnaga müük ei võta sajandeid. Kindlasti ei saa müüdud ülehinnatud kinnisvara ja kindlasti ei saa müügiga hakkama iga kinnisvaramaakler. Et väited ei jääks teoreetiliseks, näitame praktiliselt, kuidas müüa tänasel kinnisvaraturul kortereid 15 päevaga. Kuidas see õnnestub on võimalik kõigil meie vahendusel proovida - palka meie meeskond ainuesinduslepinguga oma korterit müüma 15 päeva jooksul! Millest algab edukas korteri müük? Alustama peaks õige hinna määramisest. Kõrged ootused ei realiseeru ja pigem toovad kahju, kui kasu. Kuidas me teame, et tegemist on turuhinnaga? Oleme müünud tuhandeid kortereid erinevates Pärnu majades. Igapäevaselt peame läbirääkimisi tänastelt hinnatasemelt paljude ostjatega. Meie andmebaasis on ka täna rohkem kui 200 ostjat, kes on sobiva pakkumise korral valmis vormistama tehingu nädala-paari jooksul. Kuidas ostja täna ostu finantseerib? Paljudel tänastel ostjatel on raha endal olemas. Meie ostjate hulgas on ka palju neid kliente, kes on just oma kodu meie vahendusel müünud ning ostu saavad nad sobiva pakkumise korral vormistada kasvõi järgmine päev. Samas teeme tihedat koostööd kõigi pankadega, kes teevad aasta-paari tagusest ajast korteri ostuks tavatingimustest parema laenupakkumise. Mida tähendab tavatingimustest parem laenupakkumine? See tähendab ostjale madalamat omafinantseeringut, madalamat intressimäära ning väiksemat lepingutasu. Kuidas on võimalik müüa kortereid ikkagi nii lühikese aja jooksul? Ainult õigest hinnast ja heast laenupakkumisest täna korteri müügiks ei piisa. Samuti on vähe abi ainult kinnisvaraportaali pakkumise lisamisest. Oluline on põhjalik ettevalmistus müügiks ja turundus. Tegeleme müügi ettevalmistamisega ja paberimajanduse korraldamisega - küsime ka nõu teistelt omaala professionaalidelt. Kui korter on müügiks valmis, teeme piltilusad pildid. Müügiks ettevalmistatud korterit pakume müügiks rohkem, kui 20 erinevas kanalis - ajalehtedes, kinnisvaraportaalides, välireklaamides. Kui pakkumine sobib, mis saab edasi? Mida muuta ei saa on kinnisvara asukoht, kõik muu on kokkuleppe küsimus. Kõikidele pakkumistele vastame, kõiki ettepanekuid kaalume. Kui esialgne pakkumine on oodatust madalam, kohtume ja anname nõu, kuidas saada kõrgem pakkumine. Miks mitte kohtuda Pärnus, Rüütli 41? Aga loomulikult on kõige lihtsam meile helistada +372 56 56 8000 ja öelda, et soovite oma korterile leida ostja 15 päevaga! Pakkumine sobib, aga kõik muu on korraldamata? Lihtne! Vajadusel suhtleme teie eest teie pangaga, leiame teile uue sobiva kodu, korraldame kolimise või uue kodu remondi.  

LVM Kinnisvara: üle-eestilised kaubandusettevõtted on taas leidmas Pärnut!

Ingmar Saksing 11. apr. 2011
LVM Kinnisvara: üle-eestilised kaubandusettevõtted on taas leidmas Pärnut!

Viimase poole aasta jooksul on kasvanud huvi Pärnu kaubanduspindade vastu. Pärnu Sillakeskuse põhjal võib öelda, et korralikud kaubanduspinnad ei seisa pikalt tühjalt. Aasta alguses vabanenud mööblipoe Home4You pindade vastu hakkasid huvi tundma sellised mööblipoed nagu Mööbliait ja Ananke. Tänaseks võime öelda, et mõlemad ettevõtted on oma esinduse Pärnusse toonud. Oma sisult ja toodetelt on tegemist väga erinevate mööblikauplustega. Mööbliait, kellel üle Eesti on peale vastavatud Pärnu esinduspoe ka poed Rakveres, Tallinnas, Narvas ning kaks poodi Tartus. 1998. aastal tegevust alustanud ettevõte eesmärgiks on pakkuda oma klientidele vana-Euroopa antiikmööblit kui ka uue aja klassikalises stiilis mööblit. Mööbliaida esindaja Urmas Koorits: "Plaanisime Pärnusse tulla juba mitu aastat, sest paljud kliendid kutsusid meid, samas ei olnud meile sobivat pinda. Nüüd võime öelda, et Sillakeskuses avatud esindus on suurepärane ning Pärnusse tuleku ootamine tasus end ära." Mööbliaida kõrval uksed avanud mööblipood Ananke tegeleb mööbli jaemüügiga alates 2000. aastast. Tegemist on Haapsalust alguse saanud perefirmaga, kellel on esindused täna Haapsalus, Paides ja Tallinnas. Ananke peamiseks müügiartikliks on projekteeritav Eestis valmistatud köögimööbel (projekteerimine, paigaldamine) ning liuguksed ja kapisisud (korvid, riiulisüsteemid). Samuti pakutakse klientidele laias valikus kodu-mööblit. Mõlemad ettevõtted ei ole varem Pärnus tegutsenud, mis annab märku sellest, et ettevõtjate huvi Pärnu vastu on kasvamas ning julgus ettevõtteid laiendada on samuti tõusmas. Sillakeskus asub Pärnu linna Pärnu jõe vasakkaldal Papiniidu piirkonnas. Uue Papiniidu silla vahetusläheduses on 8-korruseline büroo- ja ärimaja, mille juurde kuuluvad veel kolm eraldiseisvat hoonet. Sillakeskust võib pidada ehitus-, sisustus, mööbli- ja kodukaupade keskuseks Pärnu linnas. Näiteks on keskuse territooriumil tegutsevad sellised firmad nagu suurim Eesti ehitus-, viimistlus- ja aiakaupade pood Bauhof. Lisaks on keskuse territooriumil veel üle 30-ne teenuse pakkuja ja büroohoone kliendi.    Sillakeskus - Papiniidu 5, Pärnu

LVM Kinnisvara: kinnisvarafirmade kokkulepe on Pärnu turgu korrastanud

Ingmar Saksing 31. märts 2011
LVM Kinnisvara: kinnisvarafirmade kokkulepe on Pärnu turgu korrastanud

Eile kogunenud Pärnu kinnisvarafirmade ümarlaual tõdesid kokkuleppega liitunud firmad, et pea pool aastat hiljem on leping turu korrastumisele jõudsalt kaasa aidanud. Kuid kuna täielikult korrastatud turuga veel tegemist ei ole, siis lepiti samas kokku infovahetuse põhimõtted, et välistada tänases praktikas küsimusi tekitanud olukordi. Nii peaks ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepped sisaldama minimaalselt poolte nimesid, objekti aadressi, hinda, kokkuleppe tähtaega, maakleri kohustusi ja maaklertasu suurust. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab seda, et dokumenti on võimalik välja trükkida, see on loetav ja arusaadav ning sisaldab poolte nimesid. Näiteks e-kirja väljatrükk, faks vmt Tänaseks on turule sisenenud firmad/maaklerid, kes kokkuleppega liitunud ei ole. Eristumiseks otsustati välja töötada märk, mille järgi kinnisvarafirmasid, kes kokkuleppega liitunud on, eristada. Samuti arutati, kuidas juhtida tarbijate tähelepanu võimalikele ohtudele, kui sõlmitakse või jäetakse sõlmimata leping kinnisvaramaakleriga, kes kokkuleppega liitunud ei ole. Millised on need ohud, sai hiljuti lugeda Pärnu Postimehest. Samas võivad riskid olla veelgi suuremad. Nii näiteks üritati sel aastal juba müüdud kinnistut teistkordselt müüa. Ja kui ostja, kellele seda teist korda pakuti, ei oleks pöördunud tehingu vormistamise sooviga meie poole, oleks ta suure tõenäosusega ilma jäänud kinnistut müüa pakkunud maakleri poolt küsitud sissemaksust. Müügitehingute kõrval on oluline jälgida samu põhimõtteid ka üüritehingute juures. Praktikas küsis kokkuleppega mitteliitunud maakler üürnikult ettemaksu üüripinna eest, mille omanikul ei olnud kavatsustki oma elamist välja üürida. Selliselt tasutud ettemaksu tagasisaamine ostub suure tõenäosusega probleemseks.. Kokkulepe on loomulikult jätkuvalt avatud kõikidele häid tavasid jälgivatele kinnisvarafirmadele. Seejuures ei pea Pärnu kokkuleppega liitumiseks olema tegemist Pärnu kinnisvarafirmaga. Kokkuleppe allkirjastasid esialgselt 21 Pärnus tegutsevat kinnisvarafirmat: AS Tõnisson, OÜ Prior ja Partnerid, LVM Kinnisvara AS, Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ, R.A Kinnisvarad Arendus, Arco Vara Kinnisvarabüroo AS, PMC Kinnisvara OÜ, Pindi Kinnisvara AS, Aakon Kinnisvarabüroo OÜ, Ringi Kinnisvara OÜ, Ober-Haus Kinnisvara AS, Uus Maa Pärnu Büroo OÜ, Domus Kinnisvara Pärnu filiaal, Rime Kinnisvara Vahendus AS Pärnu filiaal, Helje Brudel Kinnisvara, Lunapolis OÜ, A&A Kinnisvara OÜ, Edela Kinnisvara OÜ, Lossi Kinnisvara Büroo OÜ, Krooni Vara OÜ ja Rüütli Kinnivara OÜ.

LVM Kinnisvara: euro tõstab notaritasusid +13%

Ingmar Saksing 15. nov. 2010
LVM Kinnisvara: euro tõstab notaritasusid +13%

See, et euro hinda tõstab, on nüüd seaduses selgelt kirjas ja seda vaatamata asjaolule, et riik võttis eesmärgiks ümardada maksud, lõivud ning toetused maksumaksjatele võimalusel soodsamas suunas. Notaritasu ei ole küll otseselt maks ega lõiv ja notar ei ole riik. Samas on see tasu kohustuslike ametitoimingute eest kehtestatud seadusega. Uuest, 2011 aastast jõustuv notari tasu seadus toob uued tasud notariaalsete toimingute eest. Uus seadus võrreldes vanaga toob kuni 13% kõrgemad tasud. Kui palju tasud tõusevad*? 400 000 kroonise korteri või maja müügi puhul tuleb uuest aastast maksta endise 1704 krooni asemel 124,8 € ehk 1952,64 krooni 500 000 kroonise korteri või maja müügi puhul tuleb alates 1. jaanuarist 2011 maksta endise 2064 krooni asemel 144 € ehk 2253,1 krooni 1 000 000 kroonise korteri või maja müügilepingu tõestamise eest tuleb endise 3864 krooni asemel tasuda 252 € ehk 3942,9 krooni. *Arvutused on tehtud eeldusel, et sõlmitakse vaid müügileping. Reeglina tehakse aga samaaegselt mitu tehingut (näiteks kustutakse/seatakse hüpoteek, sõlmitakse kokkulepe hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmiseks jne). Sel juhul liidetakse nende tehinguväärtused (sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on võõrandamise tehinguväärtus 2/3 kinnisasja väärtusest) Eelnimetatud tasudele lisandub ärakirjade valmistamise tasu. Iga lehekülje (A4) eest endise 3 krooni asemel tuleb uuest aastast tasuda 3,129 krooni. Reeglina on müügileping 15 .. 20 leheküljeline ehk ühe ärakirja valmistamise eest lisandub veel 2 .. 2,5 krooni. Nõuanne: vormista müük veel 2010 aastal, võidad notaritasudelt kuni +13% Euro tõstab notaritasusid

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×