Pärnu jõe kaldale kerkiva Seileri Kvartali jõepoolsed kodud valmivad enne tähtaega ning korterid on sisse kolimiseks valmis juba enne suve. Ehitusgraafikust ees on ka jõe kaldale kerkinud mänguväljak, mis avatakse linnarahvale juba maikuus.
Pärnus toimus jõeäärse Uuskalamehe elukvartali esimese maja sarikapidu. Täna toimus sarikapidu Pärnu jõe ääres asuva Uuskalamehe elukvartali esimese hoone ehitusel. Tegu on Tallinna Telliskivi või Tartu Aparaaditehasega sarnaneva õhustikuga Kalamehe piirkonnaga, kuhu rajatakse nüüd juurde 69 elukorterit. Esimesed korterid valmivad tänavu suvel, kogu kvartal valmib kolmes etapis.
Kuigi maa- ja ruumiameti andmetel vähenes korteritehingute arv Pärnumaal eelmisel aastal võrreldes 2023. aastaga ligikaudu 150 võrra, on langus tõenäoliselt ajutine. Juba sel aastal valmib Pärnus mitu elamut, mis tõenäoliselt tõstavad nii tehingute arvu kui ka keskmist hinda.
Lähiaastal võib arvudes näha Pärnu korterituru hüppelist kasvu, kuid sellest ei tasu välja lugeda, et on toimunud mingi tohutu muutus, märgib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Vaadates eelmise aasta korteritehingute statistikat võib endiselt tõdeda, et üldiselt on kinnisvaraturg väga Harjumaa nägu, sest pooled korterimüügitehingud tehti just nimelt pealinnas või selle läheduses. Rahas mõõdetuna on kontsentreeritus veelgi selgem: eelmisel aastal tehti ligi 2,4 miljardi euro eest tehinguid, sellest 1,8 miljardi euro eest ainuüksi Harjumaal.
Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 1,26 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 72 500 euroni.
Täna pandi nurgakivi Pärnu jõe ääres asuva Uuskalamehe elukvartali ehitusele. Tegu on Tallinna Telliskivi või Tartu Aparaaditehasega sarnaneva õhustikuga Kalamehe piirkonnaga, kuhu rajatakse nüüd juurde 69 elukorterit. Esimesed korterid valmivad järgmise aasta suvel.
Pärnus võib linnapildis märgata mitme uusarenduse ehitamist. Kinnisvarafirmad ütlevad, et põhjus võib olla varasemast odavam ehituse hind ning huvi uusarenduste korterite vastu on olemas, kuigi neid on keerulisem müüa kui aasta või paar tagasi.
Pärnu kunagise masinatehase ühe võtmeisiku Martin Seileri järgi nimetatud elamukvartalile asetati täna nurgakivi. Esimese etapi kaks kortermaja peaksid valmis saama järgmise aasta kevadeks.
2024. aasta alguse seisu Eesti suuremate linnade korteriturgudel saab kõige lühemalt kokku võtta ühe müüdimurdjaliku lausega: uusarenduste osakaal kogukäibes on vähenenud, aga hinnatasemed ei ole suuresti muutunud.
Omaaegse Pärnu masinatehase kinnistul Rääma 7 on Nordecon alustanud tehase ühe võtmeisiku Martin Seileri järgi nimetatud elamukvartali ehitustöödega.
Pärnumaa kinnisvaraturg Pärnumaa kinnisvaraturul toimus 2023. langus nii kinnisvara ostu-müügi tehingute arvus kui ka tehingute koguväärtuses. Tehingute arv langes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga 23,8% ning tehingute koguväärtus langes aastases võrdluses 22,4%. Maa-ameti andmetel oli kinnisvara ostu-müügi tehingute arv Pärnumaal 2023. aastal 2 819 tehingut, tehingute koguväärtus 256,66 milj eurot. Tehingute arv ja koguväärtus on Pärnumaal langenud teist aastat järjest.
Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 1,9 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 70 000 euroni.
Kinnisvaraturu areng sõltub majanduses ja poliitikas toimuvast, ehkki küll viitega kuni kolmveerand aastat. Kinnisvarahindades toimub lähiperioodil statistiline langemine, ent see käivitab kevad-talvel uusi arenguid.
Maa-ameti andmetel tehti Pärnu korteriturul oktoobris 91 tehingut, mis näitab aastases võrdluses ligi 30 protsendilist ning septembriga kõrvutades 75 protsendilist kasvu.
Kilingi-Nõmmes ootab täielikult renoveeritud kodu uut pererahvast, kellega kodusoojust jagada.
Unusta buumiaeg, Eesti eluasemeturg toimib praegu üsna tavapäraselt: korteri keskmine müügiaeg on 3-4 kuud ja elamul on see 6-12 kuud. Samas joonistuvad eluasemeturul aina selgemini välja kindlad trendid, mis edaspidi võimenduvad. Lisaks on ärikinnisvaras algamas uus tsükkel.
Aastatagusest oluliselt kõrgema intressiga tuleb harjuda, teine asi on, kui kaua see kestab ja mis sellest edasi saab. Aina selgemalt omandavad piirjooni investeerimist väärivad kinnisvarad- pilt võib olla üsna värvikas.
Elukondlike uusarenduste hinnaootus ostja ja müüja vaatest erinevad kui öö ja päev. Esmapilgul nii kindlana tunduva patiseisu lõppemise võib käima tõmmata rida sündmusi.
Müüja jaoks on kinnisvarahind liiga odav, ostja jaoks koletult kallis, siiski põrnitsedes sünnib isegi tehinguid, samas - kinnisvaratehingute arvu vähenemine ja tarbijaskonna kindlustunde halvenemine on ju euroala monetaarpoliitika taotlus, selgub ekspertide kommentaaridest.
Kinnisvarasuvi tuleb üsna rahulik - juunis-juulis kogevad kinnisvaraarendajad ja -maaklerid taaskordselt likviiduse halvenemist. Aga mis edasi ja mida tahetakse?
Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas täna kollektiivset pöördumist, kus sooviti Eestis kinnisvara omavatele Venemaa kodanikele erandina võimalust taotleda viisasid ja kinnisvara hooldamiseks Eestis käia, ning asus seisukohale, et piirangute lõpetamiseks eelduste loomine sõltub Venemaa Föderatsiooni tegevusest.
Osa kinnisvara müüjaid elab minevikus ja loodavad kõrgete hindadega leida ostjaid. Samas uusarenduste hinna teatudki määral langetamine mõjuks turuaktiivsusele turgutavalt, ent liigne hinnalangetus võib anda sootuks vastupidise tulemuse.
Kallid uusarendused suunavad kinnisvarahuviliste tähelepanu järjest enam järelturu poole. Lisakinnisvarast raha väljavõtmine kogub hoogu. Eksperdid osutavad nõutava kinnisvara täpsematele parameetritele ja populaarseimatele piirkondadele.
Järgmine poolaasta on elamispindade turul aktiivsem, kui eelnenud kuus kuud või siis hoopis: peale kevadist aktiveerumist jääb turg poolpassiivselt tiksuma. Igatahes - üüriturg paistab lähema poolaasta jooksul hoogu koguvat, liiati noolitakse aina enam eramuid, suvilaid ja talusid.
Tahad sel suvel Pärnus nautida päikest ja kaunist rannarajooni? Ära muretse, meil on sulle midagi erilist! Oleme valinud välja neli korterit Pärnu südames, et saaksid nautida suvepealinna võlusid.
"Kaugeltki kõik pole majainimesed ja kaugeltki kõigil ei ole aega tegeleda oma maja hoidmisega, kuid kodutunne seostub ikka aia ja rohelusega," selgitas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Ehitame seetõttu koduemotsiooni kõrgelt hindavale ostjale väikese villa tüüpi kortermaja suurde aeda, peaaegu kesklinna, kuid keset loodust." Saksingu sõnul sobivad kodud eeskätt nõudlikule inimesele, kes hindavad kodu miljöö kõrval ka liikumisvõimalusi, head arhitektuuri ja kvaliteetset siseviimistlust.
Eelmisel aastal jooksid Venemaa Föderatsiooni kodanikud piiri tagant Eesti kinnisvarale tormi. Ostud kasvasid ligi 40 protsenti ning enim nõuti odavaid kortereid Ida-Virumaal, eeskätt Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Ostetud korteritega tutvudes avaneb aga aastaid toiminud kummaline muster.
Jäta oma number - selgitame välja!
